Kaugkütte võrgupiirkondade näitajad

Siit lehelt leiab info Greni kaugkütte võrgupiirkondade näitajate kohta:

• kaugkütte võrgupiirkonna tõhusus,
• soojuse lõpptarbimises kasutatud kütuseliikide osakaal protsentides (taastuvad ja taastumatud eneergiaallikad, heitsoojus),
• tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises*
• keskmine suhteline soojuskadu ja tarbimistihedus,
• toodetud ja müüdud soojuse CO₂ eriheide.

*andmed kuvame esimesel võimalusel.

Pärnu kaugkütte võrgupiirkond

Pärnu kaugkütte võrgupiirkond on „Tõhus kaugküte“.

Tõhusa kaugkütte märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL  kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.

Kütuste kasutus 2025

Soojuse tootmiseks lõpptarbijale kasutame põhikütusena biokütust (hakkpuit). Talviste tipukoormuste katmiseks saame kasutada ka maagaasi ning varustuskindluse tagamiseks erandkorras nii turvast kui vedelkütuseid. Oleme seadnud sihiks lahutada majanduskasv fossiilpõhiste energiaallikate tarbimisest ning selleks oleme suurendanud biokütuste kasutuse osakaalu. 2025. aastal Pärnus kasutatud biomass tunnistati täies mahus säästlikkuse kriteeriumitele vastavaks.

Gren Eestile on väljastatud PEFC tarneahela sertifikaat nr NCS-PEFC-COC-001028, mis on sõltumatu tõendus keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest biomassi tarnimisel. Tarneahela sertifitseerimiseks rakendame kontrollisüsteemi, mis võimaldab kontrollida sertifitseeritud materjali ostmist, jälgimist, töötlemist, müümist ja selle üle arvestuse pidamist.

Soojusenergia tootmisega kaasnev CO₂ heite suurus sõltub paljuski kasutatavast kütusest, kuid oluline on ka soojuse tootmise ning kaugküttevõrgu tõhusus. Meie eesmärk on usaldusväärse, säästliku ja vastupidava taristu arendamine.

NB! Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega.

Tartu kaugkütte võrgupiirkond

Tartu kaugkütte võrgupiirkond on „Tõhus kaugküte“.

Tõhusa kaugkütte märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL  kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.

Kütuste kasutus 2025

Soojuse tootmiseks lõpptarbijale kasutame põhikütusena biokütust (hakkpuit). Talviste tipukoormuste katmiseks saame kasutada ka maagaasi ning varustuskindluse tagamiseks erandkorras nii turvast kui vedelkütuseid. Lisaks arendame võimalusi heitsoojuse kasutamiseks. Oleme seadnud sihiks lahutada majanduskasv fossiilpõhiste energiaallikate tarbimisest ning selleks oleme suurendanud biokütuste kasutuse osakaalu. 2025. aastal Tartus kasutatud biomass tunnistati täies mahus säästlikkuse kriteeriumitele vastavaks.

Gren Tartule on väljastatud PEFC tarneahela sertifikaat nr NCS-PEFC-COC-001028, mis on sõltumatu tõendus keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest biomassi tarnimisel. Tarneahela sertifitseerimiseks rakendame kontrollisüsteemi, mis võimaldab kontrollida sertifitseeritud materjali ostmist, jälgimist, töötlemist, müümist ja selle üle arvestuse pidamist.

Soojusenergia tootmisega kaasnev CO₂ heite suurus sõltub paljuski kasutatavast kütusest, kuid oluline on ka soojuse tootmise ning jaotusvõrgu tõhusus. Meie eesmärk on usaldusväärse, säästliku ja vastupidava taristu arendamine.

NB! Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega.

Kohtla-Järve/Jõhvi kaugkütte võrgupiirkond

Sompa, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve, Järve ühendatud kaugkütte võrgupiirkond  on „Tõhus kaugküte“.

Tõhusa kaugkütte märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL  kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.

Heitsoojuse ja kütuste kasutus 2025

Gren Viru Kohtla-Järve ja Jõhvi kaugkütte võrgupiirkonnas kasutame valdavalt põlevkivitööstuse heitsoojust ning elektri ja soojuse koostootmisel tekkivat jääksoojust, mida klientidele soojusvõrgu vahendusel edasi müüme. Heitsoojuse kütteks kasutamine on tänastes muutuvates oludes väga oluline, sest tegu on usaldusväärse kohaliku energiaallikaga, mis vähendab primaarkütuste tarbimist, sõltuvust importkütustest ning keskkonna jalajälge.

Reserv- ja tipukoormuste katmiseks on meil selles piirkonnas ka maagaasil töötav katlamaja, kus vajadusel saame kasutada ka vedelkütust.

Soojusenergia tootmisega kaasnev CO₂ heite suurus sõltub paljuski kasutatavast kütusest, kuid oluline on ka soojuse tootmise ning jaotusvõrgu tõhusus. Meie eesmärk on usaldusväärse, säästliku ja vastupidava taristu arendamine.

NB! Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega.

Viljandi ja Jämejala kaugkütte võrgupiirkond

Viljandi ja Jämejala kaugkütte võrgupiirkond on „Tõhus kaugküte“.

Tõhusa kaugkütte märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL  kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.

Kütuste kasutus

Soojuse tootmiseks lõpptarbijale kasutame põhikütusena säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biokütust (hakkpuit). Talviste tipukoormuste katmiseks saame kasutada ka maagaasi. Oleme seadnud sihiks lahutada majanduskasv fossiilpõhiste energiaallikate tarbimisest ning selleks oleme suurendanud biokütuste kasutuse osakaalu. 2025. aastal Viljandis kasutatud biomass tunnistati täies mahus säästlikkuse kriteeriumitele vastavaks.

Gren Viljandile on väljastatud PEFC tarneahela sertifikaat nr NCS-PEFC-COC-001028, mis on sõltumatu tõendus keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest biomassi tarnimisel. Tarneahela sertifitseerimiseks rakendame kontrollisüsteemi, mis võimaldab kontrollida sertifitseeritud materjali ostmist, jälgimist, töötlemist, müümist ja selle üle arvestuse pidamist.

NB! Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega.