Meie kaugkütte võrgupiirkondade näitajad

Greni kaugkütte võrgupiirkondade näitajad hõlmavad:

• võrgupiirkonna tõhusust,
• soojuse lõpptarbimises kasutatud energiaallikate osakaalu,
• tõhusa koostootmise käigus toodetud soojuse osakaalu lõpptarbimises*,
• keskmist suhtelist soojuskadu ja tarbimistihedus,
• toodetud ja müüdud soojusenergua CO₂ eriheide.

*andmed kuvame esimesel võimalusel.

Pärnu kaugkütte võrgupiirkond

Pärnu kaugkütte võrgupiirkonnale on väljastatud tõhusa kaugkütte märgis.

Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL  kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.

Kütuste kasutus 2025

Soojuse tootmiseks lõpptarbijale kasutame põhikütusena biokütust (hakkpuit). Talviste tipukoormuste katmiseks saame kasutada ka maagaasi ning varustuskindluse tagamiseks erandkorras nii turvast kui vedelkütuseid.

2025. aastal Pärnus kasutatud hakkpuit vastas täielikult kehtivatele säästlikkuse kriteeriumidele. Gren Eestile on väljastatud PEFC tarneahela sertifikaat nr NCS-PEFC-COC-001028, mis annab sõltumatu kinnituse hakkpuidu jätkusuutlikule ja vastutustundlikule päritolule ning tarneahela jälgitavusele.

Tarneahela sertifitseerimiseks rakendame kontrollisüsteemi, mis tagab sertifitseeritud materjali jälgitavuse kogu protsessi vältel alates ostmisest ja töötlemisest kuni müügi ning arvestuse pidamiseni.

Soojusenergia tootmisega kaasnev CO₂-heide sõltub suurel määral kasutatavast kütusest, kuid olulist rolli mängivad ka tootmisseadmete ja kaugküttevõrgu tõhusus. Meie eesmärk on arendada usaldusväärset, kestlikku ja vastupidavat energiataristut.

NB! Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega.

Tartu kaugkütte võrgupiirkond

Tartu kaugkütte võrgupiirkonnale on väljastatud tõhusa kaugkütte märgis.

Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL  kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.

Kütuste kasutus 2025

Soojuse tootmiseks lõpptarbijale kasutame põhikütusena biokütust (hakkpuit). Talviste tipukoormuste katmiseks saame kasutada ka maagaasi ning varustuskindluse tagamiseks erandkorras nii turvast kui vedelkütuseid. Lisaks arendame võimalusi heitsoojuse kasutamiseks.

2025. aastal Tartus kasutatud hakkpuit vastas täielikult kehtivatele säästlikkuse kriteeriumidele. Gren Tartule on väljastatud PEFC tarneahela sertifikaat nr NCS-PEFC-COC-001028, mis annab sõltumatu kinnituse hakkpuidu jätkusuutlikule ja vastutustundlikule päritolule ning tarneahela jälgitavusele.

Tarneahela sertifitseerimiseks rakendame kontrollisüsteemi, mis tagab sertifitseeritud materjali jälgitavuse kogu protsessi vältel alates ostmisest ja töötlemisest kuni müügi ning arvestuse pidamiseni.

Soojusenergia tootmisega kaasnev CO₂-heide sõltub suurel määral kasutatavast kütusest, kuid olulist rolli mängivad ka tootmisseadmete ja kaugküttevõrgu tõhusus. Meie eesmärk on arendada usaldusväärset, kestlikku ja vastupidavat energiataristut.

NB! Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega.

Kohtla-Järve/Jõhvi/Ahtme kaugkütte võrgupiirkond

Sompa, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve, Järve ühendatud kaugkütte võrgupiirkonnale on väljastatud tõhusa kaugkütte märgis.

Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL  kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.

Kütuste ja heitsoojuse kasutus 2025

Gren Viru Kohtla-Järve ja Jõhvi kaugkütte võrgupiirkonnas kasutame valdavalt põlevkivitööstuse heitsoojust ning elektri ja soojuse koostootmisel tekkivat jääksoojust, mida klientidele soojusvõrgu vahendusel edasi müüme. Heitsoojuse kütteks kasutamine on tänastes muutuvates oludes väga oluline, sest tegu on usaldusväärse kohaliku energiaallikaga, mis vähendab primaarkütuste tarbimist, sõltuvust importkütustest ning keskkonna jalajälge.

Reserv- ja tipukoormuste katmiseks on meil selles piirkonnas ka maagaasil töötav katlamaja, kus vajadusel saame kasutada ka vedelkütust.

Soojusenergia tootmisega kaasnev CO₂ heite suurus sõltub paljuski kasutatavast kütusest, kuid oluline on ka soojuse tootmise ning jaotusvõrgu tõhusus. Meie eesmärk on usaldusväärse, säästliku ja vastupidava taristu arendamine.

NB! Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega.

Viljandi ja Jämejala kaugkütte võrgupiirkond

Viljandi ja Jämejala kaugkütte võrgupiirkonnale on väljastatud tõhusa kaugkütte märgis.

Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL  kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.

Kütuste kasutus 2025

Soojuse tootmiseks lõpptarbijale kasutame põhikütusena biokütust (hakkpuit). Talviste tipukoormuste katmiseks saame kasutada ka maagaasi.

2025. aastal Viljandis kasutatud hakkpuit vastas täielikult kehtivatele säästlikkuse kriteeriumidele. Gren Viljandile on väljastatud PEFC tarneahela sertifikaat nr NCS-PEFC-COC-001028, mis annab sõltumatu kinnituse hakkpuidu jätkusuutlikule ja vastutustundlikule päritolule ning tarneahela jälgitavusele.

Tarneahela sertifitseerimiseks rakendame kontrollisüsteemi, mis tagab sertifitseeritud materjali jälgitavuse kogu protsessi vältel alates ostmisest ja töötlemisest kuni müügi ning arvestuse pidamiseni.

NB! Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega.