Meie inimesed

Margo Külaotsal, Greni Eesti äride juhil, täitus 1. juulil meie ettevõttes 30 aastat tööstaaži. Kuigi tõsi on see, et 1994. aastal ei kandnud meie tööandja nime Gren ja Margogi sõnul tunneb ta, et on kolmekümne aasta jooksul töötanud pigem kuues erinevas ettevõttes. Just niipalju kordi on tema tööandja omanikke ja nime vahetanud, Margo on aga iga muutusega julgelt kaasa läinud.

„Arvan, et iga uue ettevõttega olen ka mina midagi juurde õppinud ja saanud end arendada. Iga periood on olnud erinev ning andnud mulle väärtusliku kogemuse. Ettevõtte või osaluse ost-müük on nagu omamoodi kontrollpunkt, kus selgub, milles turg ettevõtte väärtust näeb või millistena tunnetatakse riske,“ räägib ta ja lisab, et Greni perioodi eripära võrreldes varasemaga on see, et asju tahetakse teha kiiremini ja rõhk on ettevõtte väärtuse tõstmisel – Greni omanikud on ju erakapitali investorid.

Energiasektorisse sattus Margo täiesti juhuslikult, kui õppis 1990-ndate algul Tartu Ülikoolis majandusküberneetikat.

„Iseseisvuse taastanud Eestis olid rasked ajad, puudus oli kõigest, sealhulgas ka kütusest autode ja katlamajade jaoks, mäletan, et õppisime ülikooli arvutuskeskuses matemaatikat joped seljas, sest kaugküttel polnud kütust ja teenust pakkuda ei saanud . Nii alustati kaugkütte üleviimist vene masuudilt ja gaasilt kohalikele kütustele – puidule ja turbale. Tollase projekti üks eesvedajatest, Tiit Veeber, kutsus mind selles muutuses kaasa lööma. Kütusevahetuse programmi finantseerisid Euroopa Arengu ja Rekonstruktsioonipank ja Maailmapank ning selleks ajaks, kui katlamajad pidid saama ümber ehitatud, tuli sõlmida kütuselepingud, varuda kütused ja luua tarnelogistika. See pidi saama minu ülesandeks. Puiklesin esialgu küll vastu, sest esiteks ei teadnud ma sellest valdkonnast midagi ning teiseks oli toona populaarne hoopis pangandussektorisse tööle minna ja ka need pakkumised olid mul laual. Lõpuks veendi mind sellega, et ka Tiit oli turvast vaid naabri kuuris näinud ning oluline pidi olema hoopis tärganud turumajandusest arusaamine. Pealegi oli tegemist Eesti energiasektori jaoks murrangulise projektiga,“ meenutab Margo.

Nagu juba öeldud, õppis Margo Tartu Ülikoolis majandusküberneetikat, kuid alternatiividena olid laual ka juura ja arhitektuur.

„Olen seda meelt, et elus ei piisa sellest, et kahekümnendates eluaastates käiakse korraks ülikoolis ja selle najal libisetakse läbi ülejäänud elu. Nii olen aeg-ajalt ikka püüdnud midagi juurde õppida. Olen end täiendanud Hollandis New Energy Business Schoolis, kus õppisin tundma uusi energialahendusi, samuti tegin neli aastat tagasi Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonnas teise magistrikraadi erialal „Digimuutused ettevõttes“. Vahel mõtlen, et äkki oleks pidanud ikka ka veel arhitektuuri juurde õppima,“ naljatab ta. Margo sõnul tasub alati enda harimiseks ka raamatuid juurde lugeda, aga kindlasti polevat ta seda tüüpi inimene, kes vaimustuks ühest raamatust ja tormaks sealkirjutatut ellu viima.

Tööalaseid õnnestumisi, mille üle uhke olla, on Margol mitmeid. Tal on hea meel, et omal ajal õnnestus ümberehitatud katlamajade jaoks kütused varuda ja tarned tagada ning viia kütuste ost energiasisalduse põhiseks. Ka nullist turbatootmise käivitamine, kaevandamiseks lubade taotlemine, turbamaardlate ettevalmistamine, tehnika ostmine ja tootmisega alustamine on olnud suur töö. Aastate jooksul on tema kaasalöömisel valminud kaks biokütustel töötavat koostootmisjaama, mis olid omal ajal ühed esimesed Eestis. Ka Tartu ja Pärnu kaugjahutussüsteemid olid Baltimaade esimesed ning 2023. aasta sügisel valminud Tartu soojussalvesti oli esimene soojussalvesti Eestis.

Kes palju teeb, see palju jõuab. Kaasaegse ettevõtte tippjuhina tuleb tihtilugu töötada erinevates asukohtades ning tüüpilist tööpäeva Margo sõnul tal ei olegi.

„Minu tööpäevades on kõige sarnasemad eelkõige hommikud. Tõusen üsna vara ja alustan ka tööd üsna vara. Varahommik on hea rahulik aeg. Leian, et igas päevas peab ka teatud kogus laiskust ja igavust olema, see tekitab loomingulisust – pead hakkama mõtlema ja leiutama, et elu kergemaks või huvitavamaks teha,“ tõdeb ta.

Kuna Gren ja Greni perioodile eelnenud ettevõtted on olnud mõneski mõttes erinevad, on Margol tulnud aastate jooksul muuta ka juhtimisstiile. Ta soovib vältida mikromanageerimist ja seetõttu eelistab sellist keskkonda, kus igapäevased asjad on mingi korra järgi reguleeritud, et neisse mitte takerduda ja iga kord uut otsustusprotsessi läbi teha.

„Alustasin küll kohe peale ülikooli lõpetamist ettevõtte juhina, aga olime selles ettevõttes ju kolleegiga kahekesi, seega kõik tööd tuli ise ära teha. See kogemus andis ühest küljest hea tausta – tead, kuidas reaalselt midagi teha, aga teisalt, negatiivsema aspektina, ei tekkinud teadmist, kuidas asju delegeerida. Eks delegeerimist olen pidanud harjutama, et ise mitte läbi põleda. Ma arvan, et juhina on kõige olulisem jääda eelkõige inimeseks,“ sõnab ta.

Margo tõdeb, et pingelised tööperioodid nõuavad kindlasti ka enda väljalülitamise oskust. Ta ise hindab oma hobisid lihtsaks, sest need ei nõudvat erilist ettevalmistust. Talle meeldib jalutada ja jalgrattaga kulgeda, sageli käib ta rattaga ka tööl. Lisaks kuulab ta päris palju erinevat muusikat ning tunneb huvi kunstikogumise, aianduse ja arhitektuuri vastu.

Uutel ja tulevastel kolleegidel soovitab ta hinnata, kas ettevõtte väärtused ja eesmärgid kattuvad inimese enda omadega. See on tema sõnul äärmiselt oluline, sest ettevõtte ideesse ja põhimõtetesse tuleks uskuda.

„Oma vaadetele vastu töötamine on paganama raske, seega on parem kui need algusest peale kattuvad. Ma usun, et tööl ja tegevusel peab olema ka laiem mõte kui vaid lihtsalt raha teenimine,“ tõdeb ta.

“Alates oma karjääri alustamisest Grenis olen saanud palju teadmisi ja kogemusi, mis on aidanud kaasa minu professionaalsele arengule. Praktikandist kaugkütteinsenerini – iga päev Grenis on olnud väärtuslik ja põnev teekond,” ütleb Līga Benīte.

Līga Benīte tegi oma esimesed sammud Grenis praktikandina 2017. aastal. Ta oli innukas inseneriteaduse ja energeetikavaldkonna tudeng ning Gren tundus õige ettevõte, kus õppida ja oskusi arendada.

Kolleegid märkasid ja hindasid Līga siirast huvi ja töökust, mistõttu pakkus Gren pärast praktikat talle projekti assistendi rolli, kus ta saaks töötada paralleelselt oma bakalaureuseõpingutega.

Paindlik töö aitas õpingutele kaasa

“See oli minu hüppelaud. Olles kogenud projektiinseneri assistent, sain palju kogemusi ja sügavama arusaama kogu protsessist – näiteks kuidas kaugküttesüsteem toimib, kuidas kliendid on võrguga ühendatud ja mis kõige olulisem – kuidas parandada meie klientide soojusenergiaga varustamist. Selle aja jooksul osalesin ka Jelgava kaugküttevõrgu kaardi täiustamise protsessis,” meenutab Līga oma karjääri algusaegu.

Sellest projektist alates usaldati Ligale erinevaid ülesandeid, mis soodustasid tema professionaalset kasvu ja Greni meeskonnast sai tema õpirännaku lahutamatu osa. Paralleelselt magistriõpingutega ülikoolis asendas Līga vanemapuhkusel olevat kolleegi ja töötas assistendina Jelgavas koostootmisjaamas.

“Minu jaoks oli see väga väärtuslik kogemus. Selle aja jooksul õppisin rohkem tundma teiste kolleegide tööd, sain sügavama ülevaate ja parema arusaama teiste Greni ettevõtete erinevatest protsessidest ning osalesin isegi mõnes piiriüleses projektis,” ütleb ta.

Täna töötab Līga kaugkütteinsenerina. Tema ülesandeks on rakendada LeanHeat Network programmi, mille eesmärk on optimeerida Jelgava linna kaugküttesüsteemi, modelleerides erinevaid võrgu olukordi. “Minu ülesanne on meie klientide jaoks väga oluline. Pean välja arvutama ja looma mudeleid, kuidas võrgutemperatuuri alandamine mõjutaks meie lõppkasutajaid – see on paras väljakutse, kuid just seal on võimalik teha parendusi.”

Huumor ja kokkuhoidev tiim lisavad tööle hea tunde
Need ei ole ainult tehnilised aspektid, mida Līga hindab – oluline on ka südantsoojendav tiimivaim Grenis. Rääkides oma lemmikmälestustest, meenutab Līga: “Kaugküttevõrgu kaartide ja skeemide uuendamine oli minu jaoks eriline protsess. Õppisin projektiinseneri nii palju, alates klientide vajaduste paremast mõistmisest kuni võrguühenduste loomiseni. See oli tiimitöö oma kõige põhilisemas tähenduses,” meenutab ta.

Ühtsustunne, vastastikune austus ja sõprus võtavad kokku Līga kogemuse Grenis. “Me ei ole lihtsalt kolleegid, me oleme nagu perekond. Toetame üksteist, põrgatame üheskoos mõtteid ja alati on keegi, kes ulatab abikäe või kostitab tiimi huumoriga. Just nimelt Greni tiimivaim on see, mis läbivalt minu kogemust iseloomustab.”

Neile, kes sooviksid Greniga liituda, on Līga nõuanne lihtne: “Tule avatud südame ja uudishimulikkusega. Siin ei õpi sa lihtsalt energiatööstust tundma, vaid saad kogeda seda rahvusvahelisel tasandil. Gren ei ole lihtsalt ettevõte, see on perekond, mis õpetab ja toetab sind sinu teel”.

„Olen alati soovinud oma teadmisi täiendada ja uusi kogemusi saada ning Gren kui Põhja-Euroopa ettevõte pakub mulle kõike seda, mida ma oma karjääris soovin. Ettevõtte kultuur ja selle elav rahvusvaheline keskkond toetavad neid, kes tahavad rohkem saavutada.“

Ruslans Karapkins alustas oma karjääri Grenis 2016. aastal Jelgava biomassil töötava koostootmisjaama (CHP) operaatorina. Tegemist on suurima omasuguse jaamaga Lätis. Noor mees, kes oli äsja lõpetanud ülikooli magistrikraadiga energeetika erialal, võttis seda kui võimalust õppida rohkem ja arendada end energeetikas. Lisaks asus uus töökoht tema kodulinnas, kus ta oli elanud ja õppinud ning oli oma pere.  „Aeg, mil töötasin koostootmisjaamas operaatorina, oli kogemuse mõttes väga väärtuslik. Sain teada, kuidas koostootmisjaam töötab, millised on kõik selle mehhanismid ja seadmed, mis tagavad sujuva ning tõhusa toimimise. Need teadmised on osutunud minu edasises karjääris väga vajalikuks.“

Kolm aastat hiljem, 2019. aastal, tekkis mitme rotatsiooni tõttu võimalus kandideerida elektriinseneri ametikohale koostootmisjaamas. Ruslans tundis, et ta on valmis oma karjääris järgmise sammu astuma ja kandideeris sellele kohale ettevõttesisesel konkursil. Ja ta sai selle töökoha. Ruslans meenutab: „Olin saanud ülikoolist tugeva teoreetilise tausta energeetika alal, kuid mul oli vähe praktilisi kogemusi. Elektriinsener vastutab kogu jaama elektrivaldkonna eest, seega pidin õppima juurde elektrituruga seotud õiguslikke aspekte ja palju tehnilisi üksikasju. Minu varasem kogemus operaatorina oli mulle abiks ja tegi kogu protsessi palju kiiremaks. Aga kõige väärtuslikum oli minu kolleegide toetus. Eelmine elektriinsener töötas pärast edutamist meie koostootmisjaamas edasi ja võisin alati tema poole pöörduda, kui soovisin nõu küsida või keerulisi asju arutada.“

2023. aasta sügisel jätkas Ruslans oma karjääri mehaanikainsenerina koostootmisjaamas. See üleminek ei tähendanud mitte lihtsalt karjääriredelil liikumist, vaid näitas pühendumist pidevale arengule. Kui küsida, mis innustab Ruslansi Grenis edasi arenema, vastab ta ilma kõhklusteta: „Piiramatud võimalused õppida ja koostööd teha. Rahvusvaheline keskkond võimaldab mul pidevalt uusi oskusi ja kogemusi omandada. Suhtlen ja teen koostööd mitte ainult kolleegidega teistest Balti riikidest ja Soomest, vaid ka kohalike ja välispartneritega. Mulle meeldib veeta päev või kaks koos inseneridega, kes pakuvad meie seadmetele hooldusteenuseid. See on väga hea võimalus õppida praktilistest kogemustest, mitte raamatutest.“

Neile, kes soovivad inseneriteaduste valdkonnas kõrgemale pürgida, soovitab Ruslans järgmist: „Olge aktiivsed, tundke huvi oma kolleegide töö vastu ja kasutage kõiki õpivõimalusi. Alati, kui võimalus avaneb, minge ja vaadake, kuidas teised kolleegid töötavad, kuidas nad erinevate masinate hooldust teevad jne. Ärge kartke neile küsimusi esitada ega nendega rääkida. Tänu sellele omandate vajalikke teadmisi ja kogemusi, mis võivad tulevikus kasulikud olla.“

„Olen motiveeritud alustama uusi projekte ja vaatama, kuhu need viivad. Loodan, et meie edu jätkub ning saame olla tunnistajaks Greni jätkuvale kasvutendentsile.“

Sakari Imeläinen lõpetas oma tehnoloogiaõpingud Soomes Lappeenranta Tehnikaülikoolis ajal, mida ta ise nimetab naljatamisi eelmiseks aastatuhandeks – 1999. aastal. Õpingute ajal oli ta Fortumis praktikal ja hiljem asus samasse ettevõttesse tööle ärianalüütikuna. Esialgu koostas Sakari kuuaruandeid Soome elektrijaamade kohta, süvenedes selleks ettevõtte finantsperspektiividesse. Kaks aastat hiljem siirdus ta täielikult finantsvaldkonda ja temast sai soojusäri divisjoni ärikontroller.

„Kui Fortum tegi strateegilise otsuse laieneda Baltimaadesse ja teistesse välisriikidesse, siis liikusin investeeringutevaldkonda projektijuhiks ning tegelesin uute projektide arendamisega Baltimaades, Poolas, Soomes ja Rootsis. Projektide juhtimine hõlmas mitmesuguseid ülesandeid, sealhulgas finantsmudelite koostamist, riskide hindamist, strateegiate kujundamist ja projektide finantsnäitajate hindamist. Seega olin projektidesse kaasatud nende väljatöötamise etapist alates ning hiljem nägin oma silmaga, kuidas Tartus, Pärnus, Jelgavas, Klaipėdas ja Kaunases uusi koostootmisjaamu ehitati.“

Sakari karjääri üks muljetavaldavamaid projekte oli Klaipėda koostootmisjaama ehitamine. „Osalesin selles ettevõtmises algusest peale – see oli esimene „jäätmetest energiaks“ koostootmisjaam Balti riikides. Suur tänu Vitalijusele ja kogu meeskonnale, kes nägid palju vaeva selle koostootmisjaama ehitamisega. Me kõik teame, et jäätmete kasutamine energia tootmiseks tekitab erinevaid arvamusi. Selle jaama rajamine Klaipėdasse on tohutu saavutus ja mul on nii hea meel, et ma sellises olulises projektis osalesin,“ ütleb Sakari.

Sakari liitus Greni meeskonnaga 2022. aastal pärast üle 20 aasta kestnud tööd Fortumis. Praegu töötab ta investeeringute halduse juhina. Kuigi tema töö ja ametikoht ettevõttes olid talle uued, tundis ta end siin koduselt – nii energiasektor kui ka töö iseloom olid talle tuttavad ning võimalus töötada Grenis oli liiga hea, et seda käest lasta.

Esialgu meenutas Gren juhtimine talle idufirmat: kõik oli alles arenemas ja kujunemas ning paljud valdkonnad olid veel olid puudu. „Fortumis oli kõik – finantsid, maksud, projektijuhtimine – struktureeritud ja paika pandud. Aga Grenis pidin ma palju asju nullist üles ehitama ja aitasin edukaks kasvuks vajalikke protsesse välja töötada. See oli tohutu, kuid ülipõnev väljakutse, mille ma õhinaga vastu võtsin. Tööle asudes oli meie meeskonnas kolm inimest, tänaseks on meid juba kümme,“ rõõmustab Sakari kasvava meeskonna üle.

Kui küsida, mis Greni teistest energiaettevõtetest eristab, vastab Sakari, et kuigi konkurents on märkimisväärne ja ettevõtte nimi veel suhteliselt tundmatu, on Greni kõige tähelepanuväärsem eelis võime reageerida kiiresti kliendi vajadustele ning pakkuda läbimõeldud ja laia valikut lahendusi. „Samas on see ka paras proovikivi, sest peame mõistma oma turgu ja identiteeti ning hakkama pakkuma lahendusi, professionaalset lähenemisviisi ja oma laialdasi kogemusi. See ei saa olema kerge teekond, aga me saavutame edu,“ on Sakari kindel.

Gren Klaipėda protsessiinsener Birutė Žiogaitė Vagonė on lõpetanud Klaipėda Ülikooli keskkonnaalaste inseneriteaduste erialal. Ta liitus Greni meeskonnaga peaaegu poolteist aastat tagasi, otsides stabiilset töökohta ja arenguvõimalusi inseneriteaduste valdkonnas. Mõeldes oma kogemusele Grenis, märgib Birutė, et see erineb tema varasematest rollidest töö spetsiifika tõttu – ta tegeleb esimest korda energia- ja küttevõrkudega.

Tema tööpäev algab eelmise päeva toodangu ja kolleegide ees seisvate probleemide analüüsiga, millele järgneb soojuse ja elektri tootmise ning suitsupuhastuse analüüs. Kui ta märkab mingeid vastuolusid, uurib ta nende põhjuseid, peab nõu kolleegidega, teeb laiemaid analüüse, kontrollib keemiliste materjalide tarbimist, planeerib tellimusi ja täiustab pidevalt tabeleid.

Üldiste ja spetsialiseeritud inseneriteaduste õpingud

Oma õpingute esimesel aastal õppis ta üldisi inseneriteaduse aineid, nagu teoreetiline mehaanika, füüsika, materjalide vastupidavus, kõrgem matemaatika ja joonestamine. Hiljem süvenes ta spetsiifilisematesse ainetesse, nagu puhtamad tootmismeetodid, keemia ja tehnoloogiaprotsessid.

Pärast õpingute käigus omandatud teooriateadmiste rakendamist töötas ta peaaegu viis aastat tehnoloogina ja hiljem protsessiinsenerina autode elektrisüsteemi juhtmestikke tootvas ettevõttes. Selle aja jooksul vastutas Birutė tootmise, defektianalüüsi ja täiustamisvõimaluste eest. Ta jätkas oma karjääri osoonitehnoloogia projekteerimise ettevõttes, kus ta töötas tehnoloogiainsenerina, analüüsis klientide taotlusi ja pakkus tehnoloogilisi erilahendusi.

Hoolsus ja kohanemisvõime tagavad tööedu

Protsessiinseneri ametikohal töötamine tähendab pidevat jälgimist, sest protsess võib igal hetkel muutuda. Tähelepanelikkus, hoolsus, detailitäpsus, läbinägelikkus ja võime panna kokku eri teabekilde aitavad tal isiklikke ja ametioskusi parandada. Birutė sõnul tuleb edu tänu hoolsusele ja kohanemisvõimele ning tema tööd Grenis iseloomustab protsesside dünaamilisus.

Kui Birutėlt küsida, millised on tema kõige suuremad saavutused Grenis ning millised on tema tulevased projektid ja eesmärgid, mainib ta, et edust saab kõige paremini rääkida elluviidud projektide valguses ning kõige objektiivsemalt oskavad tulemusi hinnata tema kolleegid. Ta hindab edasiviivat ja toetavat meeskonnatööd Grenis, kus kolleegid aitavad hea meelega ning selgitavad kannatlikult eri protsesse. Ettevõtte sisekultuurist rääkides rõhutab ta, et kolleegid arutavad sageli eri teemasid, võtavad vastu põnevaid ettepanekuid ja kui vaja, hoiavad meeskonnana kokku.

Neile, kes soovivad teha karjääri Grenis, soovitab Birutė mitte alla anda ja jälgida tähelepanelikult töökuulutusi, sest uusi ametikohti luuakse harva ning töötajate voolavus on väike. Ta soovitab võtta praktikat väärtusliku võimalusena tutvuda ettevõtte protsessidega, suhelda tööstusharu spetsialistidega ja omandada praktilisi kogemusi. Birutė sõnul on töötamine piirkonna ainsas koostootmisjaamas tähenduslik ja põnev.

Jätkusuutlikkus on Lucy jaoks alati oluline olnud ja pärast ülikooli lõpetamist otsis ta aktiivselt rolle, mis oleksid kooskõlas tema väärtustega selles valdkonnas. Ta asus tööle Suurbritannia ühe suurima energiaettevõtte keskkonnameeskonnas, mõõtes, arvutades ja raporteerides suurte söe- ja gaasirajatiste heitmetest. „Esialgu arvasin, et saan kõige suurema panuse anda sellega, kui parendan suuri, vanu ja keskkonda saastavaid elektrijaamu, ent peagi sain aga aru, et vana tehnoloogia ja vähesed investeeringud seavad omad piirangud.“ Seejärel valis Lucy teise suuna ja hakkas tööle maismaa tuuleenergia projektiarendajana. Ta hankis projekteerimisloa viiele ehituskohale Edela-Šotimaal ja hakkas ühe ehitust juhtima.

Seejärel suundus ta biomassi maailma. Lucy alustas tööd Sheffieldis 30 MW võimsusega biomassil töötava elektrijaama ehituse etapis ning tema ülesanne oli hallata keskkonna- ja projekteerimislube ja aurukatelde kemikaale ning kaasata väliseid sidusrühmi. Pärast elektrijaama valmimist sai temast teostamisrühma ehitusobjekti abijuht ja seejärel liikus ta edasi ehitusobjekti juhi ametikohale, kus ta haldas suurt ettevõttesisest oskustööliste meeskonda ja lepingulisi töötajaid, et igapäevatoimingud ja kapitaliinvesteeringud sujuksid ning elektririkked laheneksid. Töökohaks oli taastuvenergiakeskus, mis hõlmas kaugkütet, tööstuslikke elektriakusid ja päikeseenergiat. Lucy juhtis enne lahkumist ühte projekti, mille eesmärk oli dekarboniseerida Sheffieldis vesiniku abil terast ning mida arendati ja katsetati koos piirkonna teiste ettevõtetega.

Lucy on oma karjääri jooksul juhtinud ka kahe suure energiaettevõtte ühinemise projekti, ühendanud klientide kontosid eri süsteemide vahel ning vähendanud ühe firma töökoormust, hallates tootmiskohti, personali ja tegevust.

Lucy ühines Greniga 2023. aasta detsembris ärijuhina, et hallata olemasolevat varaportfelli. „Minu südameasi on tagada parim töökvaliteet kogu portfelli ulatuses ning otsida viise, kuidas võimalikult palju tulusid suurendada ja kulusid vähendada. Soovin kujundada keskkonda, kus inimesed on vastutustundlikud, ning teeme koostööd lepingupartneritega, et luua jätkusuutlik ja järjepidev tegutsemisviis.“