Kaugküte
Soe tuba ja vesi
Kaugküte on tõhusalt ja keskkonnasõbralikult toodetud soojus hoonete kütmiseks ja sisekliima hoidmiseks ning sooja vee saamiseks. See on puhas, mugav ja ohutu kütmisviis korter- ning eramajadele, tööstustele, avalikele ja ärihoonetele tiheasustusega piirkondades.
Pakume klientidele kaugkütteteenust Pärnu ja Tartu linnas ning Kohtla-Järve – Jõhvi piirkonnas.
Meie kaugküttesüsteeme on tunnustatud tõhusa kaugkütte märgisega:
Kuidas töötab kaugküte?
- Meie kaugküttepiirkondades on soojuse allikaks:
- koostootmisjaamas kohalikust kütusest – hakkpuidust – toodetud soojus (Tartus ja Pärnus);
- katlamajades tipukoormuste katmiseks hakkpuidust ja maagaasist toodetud soojus (Tartus ja Pärnus);
- tööstuste tootmis- või muudest protsessidest tekkinud jääksoojus (Tartus ja Kohtla-Järve-Jõhvi-Ahtme piirkonnas).
- Meie kaugküttepiirkondades on soojuse allikaks:
- Erinevatest allikatest toodetud soojuse suuname soojusvõrku, kus soojuse kandjaks on vesi, mis omakorda kannab soojuse tarbija hoone soojussõlmeni.
- Soojussõlmes soojusvaheti kaudu edastatakse vee soojus hoones ringlevale kütte- ja tarbeveele.
- Hoones ringlev soe küttevesi suundub tubades asuvatesse radiaatoridesse või põrandaküttesse, mis omakorda õhkavad soojust ruumidesse ning veekraani avades voolab soovi korral soe vesi.
- Hoone soojussõlmes jahtunud vesi suunatakse tagasi koostootmisjaama, kus see uuesti soojendatakse.
Kaugkütte eelised
Kaugkütet toodame kohalikust kütusest (hakkpuidust) kaasaegsetes koostootmisjaamades ning katlamajades, kus on kasutusel parimad tehnoloogiad. Koostootmisprotsessis kasutatakse kahe toote, elektri ja soojuse, tootmiseks sama kogus kütust. Samuti kasutame heitsoojust hoonete kütmiseks. Kohaliku kütuse ja heitsoojuse kasutamine kütteks on tänastes muutuvates oludes ülioluline. Need on usaldusväärsed kohalikud energiaallikad, mis vähendavad primaarkütuste tarbimist, sõltuvust importkütustest ning ökoloogilist jalajälge.
Kaugkütte kasutamisega on tagatud ruumi püsiv temperatuur sõltumata ilmastikust ning klient ei pea ise tegama kulutusi kütteallika rajamiseks ja hooldamiseks. Suuremate ehitiste planeerimiseks ja projekteerimiseks annab kaugküte vabamad käed, sest ei pea planeerima kütustega ja kateldega seonduvat. Kaugküttesüsteem on ohutu, sest soojuskandjaks on vesi ning puudub vajadus rajada oma katelt, mis paratamatult toob kaasa kõrgema ohu (tuli, kütused).
Kaugküttevõrk on kui energiaakumulaator, kuhu saab suunata erinevate protsesside soojust – koostootmisjaama jääksoojust, katlamajades toodetud soojust kui ka teiste tööstuste tootmis- või muudest protsessidest tekkinud jääksoojust. Soojuse ja elektri koostootmine biokütuseid kasutades on üheks soovitatavamaks energiamuundamise viisiks kogu Euroopas ja ka Eestis.
Suuremates linnades töötab ühes kaugküttevõrgus mitu erinevat energiaallikat (näiteks erineval kütusel katlamaja) – ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kerge üle minna teisele kütusele. Samuti saab ühe suure katla avariilise seiskumise korral koormuse katta teiste katelde ja soojusallikatega. Ning kõige olulisem – varustuskindluse eest vastutab energiaettevõte mitte tarbija.
Koostootmisjaamades ja katlamajades on võimalik kasutada erinevaid ja odavaid kütuseid, mille kasutamine koduses majapidamises on ebamugav, tehniliselt ebaotstarbekas või võimatu. Erinevate energiaallikate kasutamise võimalus tagab stabiilse hinna kui üht liiki allikate hind peaks tõusma.
Soojuse müügihinnad
Tartu
85,80 EUR/MWh + km
Pärnu
95,38 EUR/MWh + km
Kohtla-Järve – Jõhvi
61,71 EUR/MWh + km
Soojuse hind kujuneb põhiliselt kasutatavatest kütustest ning tootmise efektiivsusest. Hinda mõjutavad veel seadmete kulum, elektri ja vee hind, keskkonna- ja muud maksud.
Eestis on kaugkütte hind reguleeritud Konkurentsiameti poolt.
Liitumine
Meie kaugküttevõrkude ja tootmisüksuste varutuskindlust on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK):