Gren tugevdab Eesti elektrisüsteemi akusalvestite ja uute tasakaalustusjaamadega

13.11.26

Gren rajab Tartusse ja Ahtmesse kaks tasakaalustusjaama koguvõimsusega 60 MW ning on ühendanud Pärnu ja Tartu koostootmisjaamadega akusalvestid. Olemasolevat energiataristut täiendavad lahendused aitavad suurendada Eesti elektrisüsteemi paindlikkust ja tugevdada varustuskindlust.

Pärast Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on kasvanud vajadus tasakaalustamisteenuste järele. Selleks on vaja võimsusi, mis suudavad elektri tootmise ja tarbimise muutustele kiiresti reageerida.

„Taastuvelektri osakaalu kasvades muutub elektrisüsteemi paindlikkus üha olulisemaks,“ ütles Greni Baltikumi juht Urmo Heinam. „Need projektid suurendavad meie võimekust toetada elektrivõrgu stabiilsust, osaleda tasakaalustamis- ja reserviturgudel ning luua olemasoleva taristu abil uut väärtust. Seejuures on meie jaoks esmatähtis tagada klientidele usaldusväärne ja mugav energiavarustus.“

Pärnu ja Tartu akusalvestid toetavad koostootmist

Pärnus ja Tartus on Gren ühendanud akusalvestid biomassi kasutavate koostootmisjaamadega. See võimaldab ettevõttel paremini koordineerida elektri tootmist, tarbimist ja salvestamist ning reageerida nii elektrihindade muutustele kui ka elektrisüsteemi vajadustele.

Tartus on kasutusel ka soojussalvesti, mis võimaldab toodetud soojust hiljem kasutada. See aitab soojuse tootmist paindlikumalt ajastada, tagades samal ajal kaugkütteklientidele kindla soojusvarustuse.

Tartu ja Ahtme tasakaalustusjaamad suurendavad elektrisüsteemi paindlikkust

Tartusse ja Ahtmesse rajatavad tasakaalustusjaamad hakkavad esialgu töötama maagaasil. Tulevikus on kavas ühendada jaamad kaugküttevõrkudega, et elektri tootmisel tekkivat soojust saaks kasutada kodude ja teiste hoonete kütmiseks.

Mõlemad jaamad kavandatakse nii, et tulevikus oleks võimalik kasutada neis biometaani ja lisada kütusesegusse vesinikku. See võimaldab kohaneda kütuste kättesaadavuse ja energiavajaduse muutustega ning vähendada aja jooksul fossiilkütuste kasutamist ja heitkoguseid.

„Tuleviku hästi toimiva energiasüsteemi aluseks on nutikalt tervikuks ühendatud tootmis- ja salvestuslahenduste koostoime. Eestis on meie tugevus see, et saame uued lahendused siduda juba toimivate koostootmisjaamade ja kaugküttevõrkudega,“ sõnas Greni Eesti äride juht Margo Külaots. „Nii saame pakkuda kodudele ja ettevõtetele kindlat soojusvarustust ning kasutada sama taristut ka Eesti elektrisüsteemi tasakaalu toetamiseks.“

Gren arendab salvestuslahendusi ka Lätis ja Leedus

Eesti projektid on osa Greni laiematest arendustest Baltikumis, mille elluviimist toetab ettevõtte hiljuti lõpule viidud 1,15 miljardi euro suurune refinantseerimistehing. Gren laiendab piirkonnas oma tegevust elektrikaubanduses ning tasakaalustamis- ja reserviturgudel.

Ettevõtte olemasolevate akusalvestite kogumaht Pärnus, Tartus ja Lätis Jelgavas on 48 megavatt-tundi (MWh). Leedus Klaipėdas kavandatava 72 MWh akusalvesti valmimisel suureneb kogumaht 120 MWh-ni.

Sarnaselt Pärnu ja Tartuga on ka Jelgava akusalvesti ühendatud biomassi kasutava koostootmisjaamaga ning seal toetab tootmise paindlikku juhtimist soojussalvesti. Klaipėda akusalvesti rajatakse jäätmetest energiat tootva koostootmisjaama juurde, kasutades ära olemasolevat võrguühendust.

Jelgavas on kasutusel ka 20 MW elektroodkatel, mis võimaldab toota elektrist soojust ajal, mil elektrihind on soodne. Katla elektritarbimist saab kohandada elektrisüsteemi vajaduste järgi, pakkudes sellega tasakaalustamisteenuseid Läti põhivõrguettevõtjale. Nii saab kaugküttetaristu lisaks soojusvarustusele toetada ka elektrisüsteemi toimimist.