Elektri müük ja võrguteenus Viljandis

Elektrivõrguga ühendamist (liitumist) ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmist elektrivõrgus reguleerib elektrituruseadus ja selle alusel kehtestatud võrgueeskiri. Elektrituruseaduse (ELTS) § 71 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu vastavalt a) võrguga ühendamise eest ja b) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest.

1. Üldsätted

1.1.  Võrguettevõtja liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu metoodika (edaspidi metoodika) määrab kindlaks, milliste põhimõtete alusel võtab võrguettevõtja tarbijalt uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest tasu.
1.2. Võrguettevõtja loob asjakohase liitumistaotluse alusel uusi võrguühendusi pingel 0,4 kV.

2. Mõisted

Käesolevas metoodikas kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses ja võrgueeskirjas toodud
tähenduses, kui metoodikast ei tulene teisiti.
2.1. Arendusinvesteering – investeering, mille teostamine finantseeritakse reguleeritavate võrgutasude kaudu ning mille raames soetatud põhivara lülitatakse reguleeritava vara hulka.
2.2. Liituja – tarbija, tootja või liinivaldaja, kes taotleb oma elektripaigaldise ühendamist võrguga või tarbimis- või tootmistingimuste muutmist.
2.3. Liitumistasu – tarbija poolt elektrivõrguga liitumise eest makstav tasu;
2.4. Tarbimistingimuste muutmine – pingesüsteemi, tarbimisvõimsuse (võrguühenduse läbilaskevõime amprites või lubatud võimsus kilovattides), liitumispunkti asukoha ja mõõtepunkti või -punktide asukoha muutmine.
2.5. Tootmistingimuste muutmine – pingesüsteemi, lubatava võrku antava voolu või võimsuse, liitumis- ja mõõtepunktide asukoha, mõõtesüsteemi funktsionaalsuse, tootmisseadmete võimsuse, tüübi ja koguse, juhtimis – ja kaitseautomaatika konfiguratsiooni ja sätete muutmine.

3. Liitumistasu ja tarbimistingimuste muutmise tasu arvestamise põhimõtted

3.1. Võrguettevõtja arvestab elektrivõrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu eraldi igale konkreetsele liitumispunktile, lähtudes selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest.
3.2. Liitumistasule ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasule lisandub menetlustasu. Menetlustasu arvestab keskmisi kulutusi, muuhulgas: liitumispunkti asukoha määramiseks, liituja soovi täpsustamiseks, tehnilise lahenduse koostamiseks, liitumispakkumise ja vajadusel tehniliste tingimuste väljastamiseks, liitumislepingu sõlmimiseks, vajadusel hanke korraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks töövõtjatega.
3.3. Võrguettevõtja eristab raamatupidamises arenduskohustuse raames teostatavaid
arendusinvesteeringuid ja tarbija poolt tasutava liitumis- või tarbimis- või tootmistingimuste
muutmise tasu raames põhivarasse teostatavaid investeeringuid.
3.4. Liitumistasudesse ega tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasudesse ei lülitata investeeringuid, mida võrguettevõtja teostaks võrgu arendamiseks ka juhul kui võrguga ei liituks uusi tarbijaid. Need kulud finantseeritakse arendusinvesteeringute raames.
3.5. Võrguettevõtja arvestab tasude arvestamisel perspektiivsete tarbijate liitumisega ning juba liitunud tarbijate tarbimis- ja tootmisvõimsuse suurendamisega, võttes sealjuures arvesse piirkonna arengukavasid ja planeeringuid. Tasude arvestamisel lähtub võrguettevõtja turuosaliste võrdse kohtlemise printsiibist ning arvutab kõikidele sarnastes tingimustes olevatele tarbijatele tasud ühtsest printsiibist lähtuvalt.
3.6. Kui tegelik liitumistasu maksumus kujunes väiksemaks kui liituja poolt tasutud, siis võrguettevõtja maksab liitujale tagasi makstud ja tegeliku liitumistasu maksumuse vahe. Kui tegelikud kulutused ületavad liitumistasu, tasub liituja täiendavalt tegeliku liitumistasu maksumuse vahe.
3.7. Tarbimis- või tootmisvõimsuse vähendamisel tasu ei võeta. Samuti ei võeta tasu kui liituja on vahepeal tarbimis- või tootmisvõimsust vähendanud, kuid soovib taastada endise võimsuse ja vaba võimsus on veel olemas. Nendel juhtudel tasub tarbija vaid tarbimis- või tootmisvõimsuse vähendamise või taastamisega seotud põhjendatud kulud nagu kaitsme vahetus, plommimine jm kulud.
3.8. Liitumisel ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel lähtub võrguettevõtja optimaalsest võrgu konfiguratsioonist, heast inseneritavast, efektiivseimast lahendusest ning võimalusel tarbija soovidest.
3.9. Liitumislepingu täitmise tulemusena rajatud elektrivõrk kuulub kuni liitumispunktini võrguettevõtjale.

Pakume elektri võrguteenust Viljandis Männimäel.

Tutvu üldteenuste tüüptingimustega.

Üldteenuse korras ostavad elektrit väiketarbijad, kes ei ole elektrimüüjaga elektrilepingut sõlminud. Väiketarbija on tarbija peakaitsmega kuni 63А.

Vastavalt Gren Viljandi AS elektrienergia müügi Üldteenuse tüüptingimustele arvutame üldteenuse korras müüdava elektrienergia kalendrikuu hinna selles kuus meie võrgupiirkonnas üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum.

Tarbijad kelle peakaitse on suurem kui 63A ja kellel ei ole elektrimüüjaga kehtivat lepingut, ostavad elektrienergiat bilansienergia hinnaga. Bilansienergia hinna avalikustab süsteemihaldur AS Elering oma veebilehel.  Gren Viljandi AS lisab bilansienergia hinnale oma põhjendatud kulud ning mõistliku ärikasumi.

Tutvu hinnakirjaga.