Jahutuse tootmise näitajad
Kaugjahutus Pärnus
Pärnu kesklinnas asuv 2019. aastal avatud kaugjahutusjaam kasutab loodusliku jahutusallikana Pärnu jõe vett. 2024. aastal Pärnu kaugjahutuse tootmiseks kasutatud elekter oli 100% sertifitseeritud roheenergia, millest 87% toodeti biomassist ning 13% päikesest.
Pärnu kaugjahutuse kasvuhoonegaaside heite näitaja oli 2024. aastal 0,060 gCO2ekv/kWh.*
*Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega. Eriheide on leitud jahutuse tootmiseks kulunud elektrienergiakulu tootmise ja külmaainekulu CO2ekv heite alusel.
Kaugjahutus Tartus
Tartu linnas on Grenil kaugjahutuse jaamad kesklinnas ning Aardlas. Lisaks varustatakse jahutusega ka Eesti Rahva Muuseumi. Osaliselt kasutatakse tootmiseks loodusliku jahutusressursina jahedat jõevett. 2024. aastal Tartu kaugjahutuse tootmiseks kasutatud elekter oli 100% sertifitseeritud roheenergia, millest 97% toodeti biomassist ning 3% päikesest.
Tartu kaugjahutuse kasvuhoonegaaside heite näitaja oli 2024. aastal 6,116 gCO2ekv/kWh.*
*Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega. Eriheide on leitud jahutuse tootmiseks kulunud elektrienergiakulu tootmise ja külmaainekulu CO2ekv heite alusel.
Tartu kaugjahutussüsteemi on tunnustatud tõhusa kaugjahutuse märgisega. Märgis omistatakse süsteemile, milles, lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatust. Loe märgisest lähemalt Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu lehelt.