Karjäärilugu: Janely Rohumägi

Janely Rohumägi teadis juba Tallinna Reaalkooli gümnasistina, et seob oma karjääri energeetikaga. Gümnaasiumis tehtud uurimistöö pealkirjaga „Tuumaenergeetika Eestis – kas poolt või vastu?“ äratas valdkonna vastu niivõrd suure huvi, et otsus Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikat õppima minna oli raudkindel. Muid valikuid ei olnud üldse laual. Ta oli täiesti veendunud, et saab valitud erialale sisse ja temast saab energeetikainsener. Nii ka läks.

„Nüüd olengi kõrgharitud torumees,“ muigab Janely. Tegelikult on tal nüüdseks Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraad inseneerias ja lisaks on ta ka üks Eesti väheseid kõrgeima ehk 8. kutsetasemega volitatud soojusenergeetika insener spetsialiseerumisega kaugkütte- ja kaugjahutustorustikele. Selgituseks – ka soojusenergeetikutel on oma kutsestandard, mis kohustab iga viie aasta tagant oma kutset Eesti Soojustehnikainseneride Seltsis uuesti tõendama. Selleks, et kutse säiliks, tuleb viie aasta jooksul insenerina töötada ning läbida ka 100 täiendõppepunkti mahus koolitusi.

Janely ütleb, et selleks, et kuhugi jõuda, tuleb ise härjal sarvist haarata ja võimalusi luua. Ka Greni tööle sattus ta nii, et lihtsalt võttis kätte ja kirjutas Greni personalijuhile ning pakkus end sünnilinna Pärnusse tööle.

Janely töötab Pärnu kaugkütte võrguosakonnas ning suurema osa tööajast tegeleb ta praegu kaugküttetorustike projektidega. Tema igapäevaseks töövahendiks lisaks kontoriprogrammidele on ka joonestusprogramm AutoCAD ning kaartide ja geograafilise informatsiooniga töötamise süsteem ArcGIS. Kuid võrguinsenerina tuleb tal aegajalt üle vaadata ka teiste tehnovõrkude, näiteks vee- ja kanalisatsioonitorude ning elektri- või siderajatiste projekte. Ta koostab ka projekteerimistingimusi ja korraldab erinevaid hankeid. Aastate jooksul on tal endal õnnestunud projekteerida ligi 20 kilomeetrit kaugküttetorustikke, millest suurem osa asuvad Pärnus. Kui võtta arvesse asjaolu, et Pärnu linna kaugküttevõrgu pikkus on 108 kilomeetrit, polegi see 20 nii väike number kui esialgu tunduda võiks.

Tulles tagasi 2024. aasta inspireerivaima kolleegi tiitli juurde, mille Janely loomulikult endale sai, kirjeldatakse teda kui innovaatilist töökaaslast, kes teeb rohkem kui tema töö seda nõuab. Näiteks aitas ta korraldada ning osales aktiivselt Pärnu kriisipäeval, käis Pärnu Kutsehariduskeskuses, Pärnu Koidula Gümnaasiumis ning Enerhacki tüdrukutele mõeldud laagris soojusenergeetika inseneri tööst rääkimas. Lisaks valiti ta ka Greni Pärnus asuva kontori töökeskkonnavolinikuks.

Mis või kes Janelyt ennast inspireerivad? Janely sõnul inspireeris teda nooremana füüsik ja keemik Marie Curie, ja mitte ainult sellepärast, et ta naisteadlasena niivõrd kaugele jõudis, vaid ikka seetõttu, millega ta tegeles – tuumaenergeetika oli ka Janely esimene kokkupuude valdkonnaga. Ta ise ammutab jõudu liikumisest, näiteks teeb ta mitu korda nädalas Team Alinationiga HIIT- ja jõutrenni ning mängib Greni kolleegidega neljapäevaõhtuti võrkpalli. Teda inspireerib ka see, kui ta on saanud kedagi teist soojusenergeetikast vaimustuma panna. Näiteks käis ta juba ülikoolis õppimise ajal gümnaasiumiealistele rääkimas, kui ägeda erialaga on tegemist ning mäletab selgesti, kui hea tunne see oli, kui aastaid hiljem teada sai, et üks noormees, kes oli teda kuulamas käinud, läkski hiljem just seetõttu ülikooli energeetikat õppima ning on tänaseks väga tugev oma ala ekspert.

„Tööpõld energeetikas, ja eelkõige soojusenergeetikas, on meeletult lai!,“ ütleb Janely. „Me ei mõtle sellele igapäevaselt, aga põhjamaades, kus meiegi elame, on soojuseenergia osakaal kogu energiatarbimisest väga suur. Euroopa Liidu statistika kohaselt moodustab ruumide kütmine majapidamiste kogu energiatarbimisest ligi 70 protsenti. Vajadus soojusenergia järele ei kao seega kuhugi ja valdkond on tohutus arengus,“ lisab ta.

Janely sõnul toimub energiamajanduses kogu aeg niivõrd palju uut ja põnevat – kliimaneutraalsete lahenduste juurutamisest erinevate energiaallikate liitmisteni. Energiahinnad, julgeoluriskid energeetikas, erinevate tehnoloogiate ja kütuste efektiivsus ning nende tekitatud kliimajalajälg on olnud ja jäävad ka edaspidi aktuaalseteks ja olulisteks teemadeks. Ta on täiesti veendunud, et energeetika on uus IT ja seda eriala tasub kindlasti õppida.