Soojuse tootmise näitajad
Siit lehelt leiab info Grenis toodetud kaugkütte CO2 eriheite, jaotusvõrgu tõhususe ning sooja tootmiseks kasutatud kütusesegu kohta.
Soojuse tootmine Pärnus (2024)
Soojuse tootmiseks kasutame põhikütusena biokütust (hakkpuit). Talviste tipukoormuste katmiseks saame kasutada ka maagaasi ning varustuskindluse tagamiseks erandkorras nii turvast kui vedelkütuseid. Oleme seadnud sihiks lahutada majanduskasv fossiilpõhiste energiaallikate tarbimisest ning selleks oleme suurendanud biokütuste kasutuse osakaalu. 2024. aastal Pärnus kasutatud biomass tunnistati täies mahus säästlikkuse kriteeriumitele vastavaks.
Gren Eesti AS-ile on väljastatud PEFC tarneahela sertifikaat nr NCS-PEFC-COC-001028, mis on sõltumatu tõendus keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest biomassi tarnimisel. Tarneahela sertifitseerimiseks rakendame kontrollisüsteemi, mis võimaldab kontrollida sertifitseeritud materjali ostmist, jälgimist, töötlemist, müümist ja selle üle arvestuse pidamist.
Soojusenergia tootmisega kaasnev CO2 heite suurus sõltub paljuski kasutatavast kütusest, kuid oluline on ka soojuse tootmise ning jaotusvõrgu tõhusus. Meie eesmärk on usaldusväärse, säästliku ja vastupidava taristu arendamine.
Pärnus soojuse tootmiseks kasutatud kütuseliikide osakaal protsentides, 2022-2024
| 2022 | 2023 | 2024 | |
|---|---|---|---|
| Biokütus | 96,75 | 96,08 | 97,7 |
| Maagaas | 3,16 | 3,91 | 1,5 |
| Turvas | 0,09 | 0 | 0,8 |
| Diislikütus | 0 | 0,01 | 0 |
Pärnus toodetud ja kliendile müüdud soojusenergia CO2 eriheide toodetud ja kliendile müüdud soojusenergia kohta, 2022-2024, t CO2/MWh
| 2022 | 2023 | 2024 | |
|---|---|---|---|
| CO2 heide toodetud soojuse kohta | 0,016 | 0,009 | 0,007 |
| CO2 heide müüdud soojuse kohta* | 0,019 | 0,011 | 0,008 |
*Müüdud soojuse puhul võtab eriheite näitaja arvesse võrgukadusid
Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega. Eriheide on leitud kütuste põletamisest tuleneva CO2 heite alusel.
Gren Eesti AS (Pärnu) kaugküttesüsteemi on tunnustatud märgisega „Tõhus kaugküte“
Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.
Soojuse tootmine Tartus (2024)
Soojuse tootmiseks kasutame põhikütusena biokütust (hakkpuit). Talviste tipukoormuste katmiseks saame kasutada ka maagaasi ning varustuskindluse tagamiseks erandkorras nii turvast kui vedelkütuseid. Oleme seadnud sihiks lahutada majanduskasv fossiilpõhiste energiaallikate tarbimisest ning selleks oleme suurendanud biokütuste kasutuse osakaalu. 2024. aastal Tartus kasutatud biomass tunnistati täies mahus säästlikkuse kriteeriumitele vastavaks.
Gren Tartu AS-ile on väljastatud PEFC tarneahela sertifikaat nr NCS-PEFC-COC-001028, mis on sõltumatu tõendus keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest biomassi tarnimisel. Tarneahela sertifitseerimiseks rakendame kontrollisüsteemi, mis võimaldab kontrollida sertifitseeritud materjali ostmist, jälgimist, töötlemist, müümist ja selle üle arvestuse pidamist.
Soojusenergia tootmisega kaasnev CO2 heite suurus sõltub paljuski kasutatavast kütusest, kuid oluline on ka soojuse tootmise ning jaotusvõrgu tõhusus. Meie eesmärk on usaldusväärse, säästliku ja vastupidava taristu arendamine.
Tartus soojuse tootmiseks kasutatud kütuseliikide osakaal protsentides, 2022-2024
| 2022 | 2023 | 2024 | |
|---|---|---|---|
| Biokütus | 87,84 | 90 | 84,2 |
| Maagaas | 10,43 | 9,8 | 15,8 |
| Turvas | 1,73 | 0,2 | 0 |
| Diislikütus | 0 | 0 | 0 |
Tartus toodetud ja kliendile müüdud soojusenergia CO2 eriheide toodetud ja kliendile müüdud soojusenergia kohta, 2022-2024, t CO2/MWh
| 2022 | 2023 | 2024 | |
|---|---|---|---|
| CO2 heide toodetud soojuse kohta | 0,027 | 0,019 | 0,028 |
| CO2 heide müüdud soojuse kohta* | 0,030 | 0,022 | 0,034 |
*Müüdud soojuse puhul võtab eriheite näitaja arvesse võrgukadusid
Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega. Eriheide on leitud kütuste põletamisest tuleneva CO2 heite alusel.
Gren Tartu AS kaugküttesüsteemi on tunnustatud märgisega „Tõhus kaugküte“
Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.
Soojuse tootmine Kohtla-Järvel ja Jõhvis (2024)
Gren Viru AS-i Kohtla-Järve ja Jõhvi kaugkütte võrgupiirkonnas kasutame valdavalt põlevkivitööstuse heitsoojust ning elektri ja soojuse koostootmisel tekkivat jääksoojust, mida klientidele soojusvõrgu vahendusel edasi müüme. Heitsoojuse kütteks kasutamine on tänastes muutuvates oludes tähenduslik, sest tegu on usaldusväärse kohaliku energiaallikaga, mis vähendab primaarkütuste tarbimist, sõltuvust importkütustest ning keskkonna jalajälge.
Reserv- ja tipukoormuste katmiseks on meil selles piirkonnas ka maagaasil töötav katlamaja, kus vajadusel saame kasutada ka vedelkütust.
Soojusenergia tootmisega kaasnev CO2 heite suurus sõltub paljuski kasutatavast kütusest, kuid oluline on ka soojuse tootmise ning jaotusvõrgu tõhusus. Meie eesmärk on usaldusväärse, säästliku ja vastupidava taristu arendamine.
Kohtla-Järvel ja Jõhvis soojuse tootmiseks kasutatud kütuseliikide osakaal protsentides, 2022-2024
| 2022 | 2023 | 2024 | |
|---|---|---|---|
| Heitsoojus | 35,1 | 40,7 | 39,9 |
| Koostoodetud jääksoojus | 64,6 | 58,7 | 57 |
| Maagaas | 0,3 | 0,6 | 3,1 |
Kohtla-Järvel ja Jõhvis toodetud ja kliendile müüdud soojusenergia CO2 eriheide toodetud ja kliendile müüdud soojusenergia kohta, 2022-2024, t CO2/MWh
| 2022 | 2023 | 2024 | |
|---|---|---|---|
| CO2 heide Greni toodetud soojuse kohta* | 0,197 | 0,195 | 0,202 |
| CO2 heide Greni müüdud soojuse kohta** | 0,283 | 0,239 | 0,235 |
*Grenile kuuluvas tipu- ja reservkatlamajas toodetud soojus, mis moodustab võrku antud soojuse mahust kuni 1%. **Müüdud soojuse puhul võtab eriheite näitaja arvesse ka teistelt ettevõtetelt ostetud energia tootmise mõju (st põlevkivitööstuse heitsoojuse ja koostoodetud jääksoojuse mõju) ja võrgukadusid.
Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega. Eriheide on leitud kütuste põletamisest tuleneva CO2 heite alusel.
Gren Viru AS kaugküttesüsteemi on tunnustatud märgisega „Tõhus kaugküte“
Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.
Soojuse tootmine Viljandis ja Jämejalal (2024)
Soojuse tootmiseks kasutame põhikütusena säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biokütust (hakkpuit). Talviste tipukoormuste katmiseks saame kasutada ka maagaasi. Oleme seadnud sihiks lahutada majanduskasv fossiilpõhiste energiaallikate tarbimisest ning selleks oleme suurendanud biokütuste kasutuse osakaalu.
CO2 eriheide Viljandis ja Jämejalal (2024)
Soojusenergia tootmisega kaasnev CO2 heite suurus sõltub paljuski kasutatavast kütusest, kuid oluline on ka soojuse tootmise ning jaotusvõrgu tõhusus. Meie eesmärk on usaldusväärse, säästliku ja vastupidava taristu arendamine.
Tegemist ei ole sõltumatut auditeerimist läbinud andmetega. Eriheide on leitud kütuste põletamisest tuleneva CO2 heite alusel.
Gren Viljandi AS kaugküttesüsteemi on tunnustatud märgisega „Tõhus kaugküte“
Märgis omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivist 2012/27/EL kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% ulatuses taastuvenergiat või 50% ulatuses heitsoojust või 75% ulatuses koostoodetud soojust või 50% ulatuses eelpoolnimetatud energia ja soojuse kombinatsiooni.
