Avasime Tartu elektrijaamas ainulaadse soojussalvesti Eestis
Avasime Tartu elektrijaamas ainulaadse soojussalvesti Eestis, 45 m kõrguse ja 5,5 miljonit eurot maksma läinud seadme salvestusmaht on kuni 500MWh/a ning see võimaldab vähendada CO2 heidet ligi 2000 tonni aastas.
„Ennekõike annab uus salvesti meile edaspidi kaugküttevõrgus suurema varustuskindluse, see aitab hoida tasakaalu soojuse tarbimise ja tootmise vahel. Kui mingil põhjusel mõni katel seiskub, võetakse puuduv soojus salvestist ja tarbijatele jääb märkamata lühike tootmise häire,“ rääkis Greni Eesti äride juht Margo Külaots.
„Ilma salvestita peavad katlamajad igal hetkel tootma täpselt sama palju sooja, kui hooned parajasti kütteks vajavad. Koos salvestiga saab tootmist ühtlustada selliselt, et näiteks päevasel ajal, mil välisõhk on soojem, toodetakse soojust rohkem ning üle jääv osa salvestatakse. Samas öisel ajal, kui on külmem, võetakse puudu olev osa soojussalvestist,” lisas Külaots.
Tartu külje all Lohkvas paikneva soojussalvesti maksimaalne maht on ca 500MWh/a ning mahuti võimsus on kuni 30 MW ehk sama palju kui tarbib energiat näiteks suurem kortermaja või kaubanduskeskus ühel talvekuul. Tööpõhimõttelt on tegemist 45 m kõrguse ja 17 m läbimõõduga isoleeritud veemahutiga, kus tipuperioodidel üle jääv soojusenergia salvestatakse sooja veena.
Väheneb fossiilse gaasi kasutamine
„Lühiajaliselt suudab salvesti anda võrku sama palju soojust kui 30MW katlamaja, pehmemal talvepäeval, kui väljas on null kraadi, katab see ühe kolmandiku kogu Tartu linna kütmiseks vajalikust soojusest,“ selgitas projekti eestvedaja Margus Raud.
„Seade ei anna võitu mitte ainult varustuskindluses ja hinna stabiliseerimises, vaid võimaldab vähendada fossiilse gaasi kasutamist ligi 9000 MWh/a, mis on võrdne 18 suure kortermaja aastase tarbimisega. Varem pidi külmadel öödel käivitama gaasikatlad, kuid salvesti olemasolul selleks vajadus puudub, kuna soojus tuleb salvestist,” märkis Raud.
Kuigi Tartu salvesti on Eestis esimene omataoline, näeme salvestustehnoloogiatel tulevikus olulist rolli ööpäevase energiatarbimise ühtlustamisel ning soojahinna stabiliseerimisel. Soojussalvesti koos elektri- ja soojuse koostootmisjaamaga võimaldab optimeerida elektri tootmist ehk tulevikus, kui lisandub palju tuule- ja päikesega toodetavat elektrit ning tekib elektri ülejääk, on võimalik liigne elekter muuta soojuseks ning salvestada see salvestisse.