Gren ehitab Eestisse elektrivõrgu töökindluse tagamiseks kaks uut elektrijaama
Greni pakkumised Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi sagedusreservide hankel osutusid edukateks ning Eesti elektrivõrgu töökindluse tagamiseks ja sagedusreservide teenuse pakkumiseks rajab Gren Eestisse kaks uut elektrijaama – ühe Tartusse ja teise Ida-Virumaale Ahtmesse.
Mõlema jaama võimsus saab olema 30 megavatti, kokku 60 megavatti. Jaamade peamine eesmärk on pakkuda sagedusreservi teenust, mis on Eesti, aga ka kõikide Balti riikide elektrivõrgu töökindluse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Mõlemad jaamad hakkavad kasutama elektri tootmiseks maagaasi, kuid tulevikku vaatavalt luuakse valmisolek kasutada ka biometaani ja lisada kütusesegule vesinikku.
Greni Eesti äride juhi Margo Külaotsa sõnul näeb Gren sagedusreservi teenuse pakkumisel mitmeid sünergiaid oma põhitegevustega – kaugkütte ja -jahutuse tootmise ning jaotamisega. „Meil on riigis kohapeal olemas nii tipptasemel meeskond, pikaajaline kogemus koostootmisjaamade käitamisel kui ka tehniline baas sagedusreservi pakkumise teenuse loomiseks. Meil on Eestis juba praegu kaks kaasaegset koostootmisjaama, mis on võimelised tootma samaaegselt nii elektrit kui soojusenergiat – kasutame seda kogemust nüüd ka sagedusreservide tagamiseks,“ sõnas ta.
„Eleringiga on leping tänaseks sõlmitud, nüüd algab töö jaamade projekteerimiseks ja ehitamiseks. Eelduste kohaselt valmivad need juba 2027. aasta lõpuks, mil saame hakata pakkuma Eesti elektrivõrgule niivõrd vajalikku tuge. Täname Eleringi otsuse eest hankida sagedusreservi teenust avatud turult ning kindlustada sellega süsteemi töökindlus ja usaldusväärsus,“ märkis Külaots.
Greni Eesti äriarenduste juht Jaak Tuksam rõhutas, et kuna Gren positsioneerib end strateegilise partnerina nii kaugkütte ja kaugjahutuse valdkonnas kui ka koostootmisjaamadega elektrivõrkudes, siis on igati loomulik, et toetatakse töökindlamat elektritaristut Balti riikides ja nutika energiatuleviku rajamist. „Tulevikus hakkavad kohalikud ja jääksoojust efektiivselt kasutavad ettevõtted niikuinii pakkuma ka elektrisüsteemi „viimast miili“ ning üha vähem läheb vaja jaotusvõrgu dubleerivat süsteemi,“ selgitas ta Greni huvi sagedusreservide turu vastu. Ta lisas, et selline juhitav tootmisvõimsus on hädavajalik sageduse iseseisvaks reguleerimiseks ja elektrisüsteemi stabiilseks toimimiseks.
Eleringi juhatuse liikme Erkki Sapi sõnul on paindlikke ja kiirelt juhitavaid elektrijaamu vaja elektrisüsteemi igapäevaseks reaalajas juhtimiseks. Samas annavad uuena ehitatavad gaasijaamad olulise panuse varustuskindluse tagamisse laiemalt. „Eesti tuleviku varustuskindluse jaoks on kriitilise tähtsusega, kuidas tagada piisavas koguses kiirelt reageerivate elektrijaamade olemasolu olukorras, kus Mandri-Euroopa sünkroonalas peab iga riik ise oma süsteemi tasakaalu hoidma,“ lausus Sapp.
„Tunnustame Greni otsuste eest pikaajaliste sagedusreservide hankel osalemisel ja edukate pakkumiste tegemisel. Nüüdseks on võitjad valitud ja lepingud nendega sõlmitud. Suur hulk osalejaid ja tihe konkurents hankel tagavad parima võimaliku tulemuse Eesti elektritarbijale,“ märkis Sapp.
Sagedusreservid on vajalikud tasakaalu ehk sageduse hoidmiseks elektrisüsteemis. Tasakaalu kadumisel võib elektrisüsteem halvemal juhul seiskuda. Piisava koguse sagedusreservide tagamiseks keskpikas perspektiivis korraldas Elering riigihanke, millele laekus kokku 13 pakkumust 677 megavatile. Elering ostab hanke tulemusel sagedusreserve viielt pakkujalt mahus 236 megavatti. Gren osales hankel kahe pakkumusega, mis mõlemad osutusid edukaks.
Gren on Balti riikides, Põhjamaades ja Ühendkuningriigis tegutsev energiatootja ja -tarnija, kes pakub rohelist, usaldusväärset ja soodsat energiat. Greni kohalikel teadmistel ja ressurssidel baseeruvad lahendused ulatuvad jätkusuutlikest kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidest uuendusliku taastuv- ja tööstusenergiani. Eestis pakutakse kaugkütet Tartus, Pärnus, Viljandis ning Kohtla-Järvel ja Jõhvis, kaugjahutust Tartus ja Pärnus ning tööstuslikke energialahendusi üle Eesti. Greni Eesti ettevõtetes töötab kokku ligi 180 inimest.
2024. aastal müüs Gren Eestis soojusenergiat 1 031 GWh, jahutust 13,8 GWh ja elektrit 241 GWh. Greni Eestis hallatava kaugküttevõrgu pikkus on ligi 570 km ja kaugjahutusvõrgu pikkus on 15 km, elektrit ja soojusenergiat toodetakse kahes koostootmisjaamas, soojust 13 katlamajas ja kaugjahutust kolmes kaugjahutusjaamas. Lisaks on Grenil Tartus 10 000 m3 soojussalvesti, mis avati 2023. aasta sügisel. Gren kasutab Tartus, Pärnus ja Viljandis soojusenergiatootmiseks biomassi ehk ligikaudu 95 protsenti Eestis kasutatavatest kütustest on taastuvad ja kohalikku päritolu. Ida-Virumaal toodetakse soojusenergiat 97 protsendi ulatuses heitsoojuse baasil. Greni Eesti ettevõtted omavad ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001 juhtimissüsteemi standardite vastavuse sertifikaate.
