Greni Eesti äride juht Margo Külaots sõnab, et Ida-Virumaa on Grenile oluline maakond – ettevõte usub regiooni tulevikku ja soovib sellesse jätkuvalt investeerida.

Veidi rohkem kui poolteist aastat tagasi, 2022. aasta novembris jõudis lõpule tehing, millega Gren omandas Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna kaugküttevõrgu kogupikkusega 164 kilomeetrit. Varasemalt Viru Keemia Grupile kuuluva soojusvõrgu opereerimiseks jätkatakse koostööd varasema omanikuga ning tänagi on piirkonna kodudesse ja kontoritesse jõudva soojuse näol tegemist VKG tööstusprotsesside heitsoojuse ehk jäägiga.

Heitsoojus hoiab küttehinna madala

Heitsoojuse toasoojaks kasutamine on Grenile tänastes muutuvates oludes ülioluline – tegemist on energiaallikaga, mille kasutamatajätmine oleks kohalike ressursside raiskamine, lisaks on tegemist usaldusväärse energiaallikaga, mis vähendab primaarkütuste tarbimist ning Eesti sõltuvust importkütustest.

Kas teadsid, et: heitsoojus on tööstusprotsessides tekkiv jääksoojus, mis vanasti lihtsalt atmosfääri lasti. Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad selle soojuse kokku koguda ning kaugküttesooja tootmiseks ära kasutada. Selle kasutamatajätmine oleks kohalike ressursside raiskamine.

Ka Greni küttevõrgustikus jaotatava soojuse hind on madal tänu heitsoojusele. Greni pakutav toasooja hind Ida-Virumaal on odavam kui lähiümbruses või mujal Eestis, näiteks Rakveres maksab kaugküte pea 68 protsenti rohkem ning ka Sillamäel ja Narvas on see ligi 20 protsenti kallim.

Esmased investeeringud soojusvõrku

Kuigi Grenil on Ahtmel ka kaasaegne gaasiküttel töötav varukatlamaja, milles toodetud soojusega aeg-ajalt, näiteks väga külmade ilmadega kaugküttevõrku varustatakse, siis gaasi kalli hinna ja võõramaise päritolu tõttu käivitatakse seda haruharva. Kuna varukatlamaja hetkel uusi investeeringuid ei vaja, siis esmalt on prioriteediks piirkonna küttetrasside kaasajastamine.

Kuidas kujuneb sooja hind Ida-Virus? Hinna kujundavad Viru Keemia Grupilt ostetud tööstusprotsesside heitsoojuse hind ja Greni tegevuskulud sooja jaotamiseks. Sooja hind on reguleeritud konkurentsiameti poolt.

Kohtla-Järve ja Jõhvi küttetaristu on suures osas rajatud ligi 50 aastat tagasi, mõnes kohas on trasside vanus koguni 70 aastat. Selge on see, et torustik nii pika aja jooksul vananeb ja amortiseerub, mis omakorda toob kaasa soojalekked ja energiakao ning hakkab lõpuks ka varustuskindlust mõjutama.

Gren Viru juhi Andres Klaasmägi sõnul on just kaugküttetrassid need, mis tagavad varustuskindluse ja teenuse kvaliteedi. Kaugkütte kasutamise üks peamisi argumente on ju teenuse mugavus, aga kui soojusega varustamisel on trassi kehvast korrasolekust põhjustatud katkestus, siis see pole mugavus. Greni eesmärk on teha nii, et katkestusi oleks võimalikult vähe..

Miljonid küttetrasside renoveerimiseks

Greni Eesti äride juht Margo Külaots andis juba kaks aastat tagasi lootust, et tänu Greni pikaajalistele kogemustele Tartus ja Pärnus suudab ettevõte mõjutada ka Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna kaugkütte valdkonna arengut positiivses suunas. Gren on sestsaadik olnud aktiivne lahenduste otsija ja piirkonda investeerija.

Näiteks Puru tee alguses olevasse soojustrassi on investeeritud juba üle poole miljoni euro ning üle 660 tuhande Jõhvis Pargi tänavale. Tänaseks on aga selge, et aastatel 2024–2026 tehakse piirkonna küttetrasside kaasajastamiseks veelgi suurem investeering 7,9 miljoni euro ulatuses.

KIK tuleb appi

Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna kaugküttetrasside renoveerimiseks esitas Gren toetuse taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) ning sai selle aasta märtsis positiivse vastuse 2,23 miljoni euro eraldamise kohta. Greni omaosaluseks kujuneb üle 5,7 miljoni euro. Kaugküttetrasside ehitustööd algavad juba juunis ning kokku loodetakse lähiaastate projektide raames renoveerida 11,6 kilomeetrit küttetrasse.

Lisaks peab Gren uusi läbirääkimisi ka mõnede munitsipaalomandis võrguosade, mida Gren tänagi opereerib, enda taristusse liitmiseks, samuti tehakse plaane küttetrasside järgmise etapi renoveerimistööde investeeringuteks.

Suund kasvul ja investeeringutel

Ida-Virumaa arengupotentsiaal on suur ning ka uued ettevõtted ja investorid vajavad hoonete kütmiseks ja jahutamiseks kaasaegseid energiateenuseid. Vastutustundliku energiaettevõttena aitab Gren kohalikel ja rahvusvahelistel partneritel arendada ressursitõhusat ja süsinikuneutraalset majandust.

Näiteks koostöös Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse sihtasutusega on kaardistatud võimalikke kaugküttega liitujaid Jõhvi Äripargis – Jõhvi filmilinnak ja taanlastest investorite rajatav proteiinitehas oleksid üsnagi suured energiatarbijad.

Kuigi lähiaastatel põlevkivi kaevandamisele Ida-Virumaal punkti ei panda, siis arvestades riiklikke ja ülemaailmseid trende väheneb Virumaal põlevkivi tootmine ning piirkonnal tuleb kohaneda muutustega, mis rohepöördega kaasnevad. Gren jälgib huviga, milliseks kujuneb põlevkivi kaevandamise tulevik Ida-Virumaal ning kas ettevõttel saaks olla veelgi suurem roll piirkonna elanikele ja ettevõtetele energiateenuste pakkumisel.

Ambitsioonika energiaettevõttena arendame ja pakume rohelisi energialahendusi

Rahvusvahelised kliimaeesmärgid, sealhulgas fossiilsete kütuste kasutuse osakaalu vähendamine, ning kliimamuutustega kohanemise vajadus sunnivad energiaturgu kiiresti ümber kujunema.

Külaots nendib, et isegi kui põlevkivitööstuselt saadavat heitsoojust aastakümnete pärast enam osta ei ole, siis loodetavasti rajatakse õiglase ülemineku fondi ja erinevate investorite rahaga piirkonda teisigi tööstusi, mis kaugkütteks vajalikku heitsoojust vajalikus koguses pakkuda suudavad. Ka kaasaegsed kohalikul biokütusel töötavad koostootmisjaamad võiksid tulla piirkonna kütmisel kõne alla.

Näiteks Tartus ja Pärnus on biokütused läbi aastate taganud stabiilse soojahinna ega ole võrrelduna gaasiga niivõrd ebastabiilne kütteallikas. Samavõrra oluline on see, et kasutatavat biokütust pole imporditud ja tooraine eest makstud raha makstakse kohalikele tootjatele. Gaasi ju Eestis ei toodeta ning kogu raha liigub riigist välja.

Kaugjahutus on kohal

Gren ei ole kaugeltki ainult kaugkütet tootev ja jaotav energeetikaettevõte, vaid liigutakse sinnapoole, et kaugküte ja kaugjahutus moodustaksid ühtse energiasüsteemi. Nimelt saab kasutada kaugjahutusprotsessides vabanevat energiat ka kütte ja sooja vee valmistamiseks. Kaugjahutus ei ole ammu enam ainult külmhooneid vajavate tööstuste päralt, vaid ka tavalised üldkasutatavad hooned vajavad palavate suveilmadega jahedamat sisekliimat.

Kaugjahutus on Greni innovaatilisim energiatootmise ja jaotamise viis – juba 2016. aastal avati Tartus Baltimaade esimene kaugjahutusjaam. Tänaseks on lisandunud teinegi kaugjahutusjaam Tartus Aardlasse ning kolmas Pärnu.

Kaugjahutuse potentsiaali näeb Külaots ka Ida-Virumaal, sest siinsetes linnades on kaugjahutuse jaoks vajalik hoonestustihedus kohati olemas, ning vajadus mugavuse järele samuti.

Kas teadsid, et: Gren rajas E-Piima Paide piimatööstusele tipptehnoloogial põhineva tööstusliku jahutussüsteemi, mille installeeritud võimsus on kokku ca 6 000 kW. Suurtehase jahutussüsteemis toodavad jahutust kõrge efektiivsusega seadmed, mis külmaainena kasutavad ammoniaaki. Ammoniaak on väga energiatõhus ning minimaalse keskkonnamõjuga aine, mille globaalse soojenemise potentsiaali (GWP) loetakse nulliks. Jahutusenergia tootmisel tekkiv jääksoojus kasutatakse maksimaalselt ära, näiteks suunatakse see tehasehoone küttesüsteemi, mis vähendab oluliselt primaarkütuste tarbimist.

Visioon tulevikuks

Ida-Virumaa on üks kõige kiiremini arenev piirkond Eestis ning siin toimub pidevalt midagi põnevat ja uut. Ka tööstuse vaatepunktist on potentsiaali küllaga – sügavad sadamad, maavarad, võimalus teha tööstusinvesteeringuid, ligikaudu 150 tuhat töökat ja haritud inimest, kel suurtootmises töötamise kogemus. Ka loodus on ilus ning hoidmist väärt – selles soovib Gren kindlasti oma jätkusuutlikkusele suunatud eduka tegevusega kaasa rääkida.

Lugu ilmus 11. mail 2024 ajalehes Põhjarannik.