Kohtla-Järve ja Jõhvi lähevad uuele küttehooajale vastu vana hinnaga

Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna kaugkütte tarbijatele on võrguettevõtte Gren Viru tegevjuhil Andres Klaasmägil hea sõnum: soojusenergia hind jääb siin Eesti üheks odavamaks ka peagi algaval küttehooajal.

Täispikkuses lugu ilmus ajalehes Põhjarannik 13. septembril 2025.

Millised on uue kütteperioodi hakul praegu teie põhilised tööd?

Suvel tehtud võrgukatsetustega oleme välja selgitanud nõrgad kohad. Nüüd teeme remonte ja lapime lekkeid. Hooldame võrgupumpasid. Vaatame üle ka oma seadmed tipu- ja reservkatlamajas. Need on iga-aastased regulaarsed tööd, et kütteperiood algaks ja toimiks tõrgeteta.

Kuna sel aastal lisandusid meile Kohtla-Järve Sompa linnaosa tarbijad, siis tegeleme ka nende ja sealse võrguga.

Mida tõi Sompa liitmine Gren Virule ja mida sealsetele tarbijatele?

Meile tõi see juurde kliente ja natuke ka töökoormust. Aga meil on klientide haldamise kogemus olemas ja saame hakkama.

Samas said Sompa inimesed varasemast tunduvalt väiksema küttehinna. See ei ole tänasel päeval sugugi tavaline, et midagi ka odavamaks läheb. Aga Sompa inimestele saab see kaugkütte puhul osaks.

Kokku on Gren Virul nüüdseks 1800 klienti, kellest enamiku moodustavad korteriühistud. Meie kaudu jõuab soojusenergia rohkem kui 30 000 inimeseni. Suurtarbijatest on ühed suuremad näiteks Ida-Viru keskhaigla ja Viru vangla.

Kuidas on majanduslangus ja maksutõusud mõjutanud tarbijate maksevõimet?

Need mõjud avaldusid tugevamalt eelmisel aastal, mil maksekäitumine oli varasemast natukene kehvem. Sel aastal olid võlgnevused väiksemad. Valdavas osas ehk üle 99 protsendi on meil väga head kliendid, kes maksavad õigel ajal oma arved ära.

Hoiame seda joont, et enne uue küttehooaja algust tuleb vanad võlgnevused tasuda. Kliendid teavad meie nõudmisi ning isegi need, kes jäävad kevadel meile võlgu, tasuvad suve jooksul võlgnevused.

Kas arvete tasumisega on probleeme eelkõige nendel ühistutel, kus on palju kortereid, milles alaliselt keegi ei ela, ja nende omanikelt on keeruline raha kätte saada?

Täpselt nii see on. Osa tühje kortereid kuuluvad ka venemaalastele, kes ei maksa. Saame aru, et ühistutel tuleb sellistel puhkudel vaeva näha, et raha kokku saada, ning oleme selleks ka suvekuudel aega andnud.

Aga summaarne võlgnevus on ikkagi praegu tunduvalt väiksem, kui oli näiteks kuus-seitse aastat tagasi. Selle üle on hea meel ning olen tänulik klientidele, et nad hindavad meie teenust ja tasuvad arveid õigel ajal.

Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonnas on kaugkütte hind üks odavamaid Eestis. Tänu millele on see võimalik?

Peamine faktor on see, et me ostame soojusenergiat VKG Energiast ning suurem osa sellest on toodetud uttegaasist, mis on põlevkiviõli tootmisel eralduv jääkprodukt. Viimastel aastatel on selle keskmine osakaal olnud üle 97 protsendi.

Kuna sisseostetava soojusenergia hind on olnud stabiilne, oleme suutnud ka meie oma hinda stabiilsena hoida. Kui näiteks 2013. aastal maksis megavatt-tund meie klientidele 55,22 eurot käibemaksuta, siis praegu on see 62,78 eurot. Ehk 12 aasta jooksul on hind tõusnud vaid veidi üle 13 protsendi.

Praegune hind on kehtinud ligemale kolm aastat ja mulle teadaolevalt ei ole see praegu muutumas.

Te ei ole konkurentsiametile hinnatõusu taotlust esitanud?

Ei ole meie ega ka VKG. Kuna muud kulud on kontrolli all, siis läheme uuele küttehooajale vastu sama hinnaga, mis on kehtinud mitu aastat. See on oluliselt väiksem hind kui enamikus teistes Eesti linnades.

Kui peaks tulema väga külm talv, siis tipukoormuse katmiseks peate tööle panema ka maagaasi põletava Ahtme jaama, kus soojuse tootmine on tunduvalt kallim. Kuidas see hinda mõjutab?

Maagaasist soojuse tootmine on ligikaudu kaks korda kallim. Aga selle osakaal ei ole tervet küttehooaega vaadates kuigi drastiline. Näiteks üle-eelmisel aastal töötas Ahtme gaasikatlamaja jaanuaris kolm nädalat, aga tarbijale see hinda ei mõjutanud. Konkurentsiameti kinnitatud hinnavalemis sisaldub ka maagaasi osa. Ühel aastal kasutame seda vähem, teisel natuke rohkem. Kokkuvõttes tasakaalustavad erinevad talved selle ära.

Praegu, mil VKG varustab meid soojusenergiaga, peaks juhtuma midagi erakorralist, et meil tuleks suurendada maagaasi kasutamist nii palju, et see hinda mõjutaks.

Pikemalt tulevikku vaadates on olemas oht, et kliimapoliitiliste otsustega võidakse põlevkiviõli tootmine ühel päeval surnuks maksustada. Milline plaan on teil selliseks olukorraks, et oma kliente mõistliku hinnaga soojusenergiaga kindlustada?

Muidugi me mõtleme ka sellele, aga VKG on meile kinnitanud praegu teadaolevate regulatsioonide ja otsuste valguses, et põlevkiviõli lubatakse toota vähemalt 2040. aastani. VKG on avamas ka uut kaevandust selle perspektiiviga, et õlitehased saaksid nii kaua töötada.

Juhul kui peame mingitel erakorralistel põhjustel varem loobuma heitsoojuse kasutamisest, siis peame hakkama mõtlema biokütusel töötava koostootmisjaama rajamisele. Ahtme gaasikatlamaja kataks küll suuremal osal aastast meie klientide vajaduse, kuid selle hind kujuneks juhul, kui see jääks põhitootmise allikaks, praegusega võrreldes oluliselt kallimaks.

Oleme mõelnud varuvariantidele ja meil on piisavalt aega reageerida.

Kuidas olete valmis selleks, kui piirkonda peaks tulema juurde uusi ettevõtteid ja suuremaid asutusi, mis vajavad suuremas mahus ka soojusenergiat?

Pingutame selle nimel, et meiega saaksid liituda uued kliendid. Hea näide on Jõhvi äripargi areng ja sinna ka filmilinnaku rajamine. Tegime üsna suure investeeringu ja rajame ka mitu kilomeetrit uusi torusid, et soojusenergia sinna jõuaks. Saame seal juba praegu, aga ka tulevikus tegutsema asuvatele klientidele pakkuda hea hinnaga kaugkütet. Selleks ongi sel suvel käinud meil ehitustööd Jõhvis Veski tänaval ja mujal.

Oleme valmis laienema ka Kohtla-Järve tööstusparki, kuhu on samuti tulemas mitmed uued ettevõtted. Näemegi oma võrgu kasvuvõimalusi eelkõige tööstusparkides. Samuti arvestame Jõhvi ja Ahtme piirile kavandatava elamute kompleksiga.

Kukrusel või Orul pole te uusi torustikke ehitama hakanud?

See ei ole majanduslikult tasuv, arvestades seda, kui pikad torud tuleb rajada ja kui vähe on seal tarbijaid.

Milliseid suuremaid investeeringuid on Gren Viru viimastel aastatel Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonnas teinud?

Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadud kaasfinantseeringute abil oleme teinud viis suurt projekti, mille käigus vahetame välja torusid 12 kilomeetri ulatuses, et vähendada soojuskadusid ja muuta võrku efektiivsemaks. Osa lõike on tehtud, teisi teeme veel ka järgmisel aastal.

Kui meil õnnestub edaspidi järjepidevalt investeeringuteks raha saada, siis tahame uuendada järgneva 10 aastaga veel ligikaudu 50 kilomeetrit soojustorustikku. Paljud torud on 50-60 aastat vanad ja amortiseerunud. Samuti on vanad torud üledimensioneeritud ehk nende läbimõõt on tunduvalt suurem, kui praeguse tarbimise mahu juures efektiivne ja vajalik on.

Torude väljavahetamisega jääb vähemaks lekkeid ja meie keskkonnajalajälg muutub samuti väiksemaks. Peale selle jääb tunduvalt harvemaks avariiolukordi, mida vanade torude puhul ikka ette tuleb ning mis loomulikult kliente häirivad.

Kas Ahtme ja Jõhvi vahel sõidutee ääres olev soojustoru peaks ükskord silme alt kaduma?

Meil on plaanis see maa sisse panna. Praegu hakkame seda projekteerima. Tegelikult tahaksime kogu torustiku maa sisse panna. See muudaks ka linnapildi esteetilisemaks.

Soojusvõrguettevõtte äri on pealtnäha lihtne: torust sisse tulev soojus tuleb ära jagada, torud korras hoida ning tarbijatelt raha kokku koguda. Mida uuenduslikku on võimalik soojusvõrguettevõttes veel teha?

Alati saab protsesse veelgi rohkem automatiseerida ja efektiivsemaks muuta. Meie kolleegid Tartus uurivad ka näiteks reovee kasutamise võimalusi sooja tootmisel. Meil siin võiks ka Järve Biopuhastusega koos hinnata, kuidas oleks võimalik soojusenergiat reoveest kätte saada.

Praegune põhitähelepanu on meil siiski sellel, et saaks võrgud töökindlamaks ja efektiivsemaks ning kaod võimalikult väikeseks.